RABASAARTE LUGU


                                                 RABASAARTE LUGU



Üks minu möödunud nädala pildiretk sarnanes vägagi eelmise korra pildi saamislooga. Nimelt käisin põldude peal pildistamas samu üksikuid puid, taustaks linnutee. Kõigele sealjuhtunule lisandus seekord sihitu ekslemine pimeduses ja udus. Lõputul hulgal tundmatute loomade silmapaare, mis pealambi vihus mulle vastu helkisid. Seiklusi rohkem kui ma soovinud oleks.  Aga pildiloo otsustasin ma kaasa tuua seekord ühelt rabamatkalt. 




                                           Esimesed pildid tegin juba üsna hämaras valguses.
                                            F13, 35mm, ISO 100, 25sek, Nisi V6, Nisi Soft GND2 


Hommikuti rabasse pildistama minnes on tunded alati ülevad ja lootused üles kruvitud. Udu olemasolu on alati tervitatav, selle tihedus ja liikumine on alati etteaimamatud. Seepärast ei tea sa ka, millise pildisaagiga sa seekord naased.  Selline hommik loob atmosfääri, mis premeerib sinu varajase tõusmise. Tihti juhtub, et õhk on  niiskusest paks ja nähtavus olematu. Kõik tingimused heaks pildiks on justkui loodud.  Sellel on aga kaks külge - tõenäoliselt ei näe sa täna hommikul värve. Küll aga annab see sulle võimaluse pikalt pildistada, sest udu püsib kaua ja valgus ei muutu liiga kiiresti eredaks.





          Rabasaar, millest olen näinud fantastilisi maastikupilte. Ise pean selleks  veel tagasi tulema :)
          F16, 17mm, ISO 100, 20sek, Nisi V6, Nisi Medium GND4, Landscape NC CPL


Minu ammu planeeritud "rabasaarte" ring algas matkaga hommikul kell 4.  Ilm oli selleks ka soodsad olud üles seadnud. 
See oli kindlalt planeeritud fotomatk, jäädvustamaks just rabasaari. Teadsin kindlalt, milliseid neist jäävustada soovisin ning ühel hommikul nad pildile saada. Udune hommik andis selleks hea võimaluse, sest see eraldab saared ja puud vastastkaldast ning eemal olevast taustast. Muidugi lootsin piltidele ka pisut taevast värvi saada aga seekord läks nii. Teisest küljest vaadatuna andis niiske atmosfaar mulle võimaluse  pikalt pildistada. Hommikune udu püsis kaua ning enamvähem jõudsin oma planeeritud ringi täis saada. Juhul kui oleks kaunist valgust visanud, oleks ka udu hõredam ning peatselt loojangujärgselt hajunud ja minu fotoring oleks poole varem otsa saanud. Põhjuseks lihtsalt see, et mõnus hommikune atmosfäär oleks haihtunud ja pildid oleksid liiga päevased. 




                                                             Madal võttenurk andis siin huvitavama perspektiivi.
                                                        F16, 35mm, ISO 50, 13sek, Nisi V6, Nisi Soft GND8



Ma olen kõiki neid saari enne pildistanud, korduvalt. Mõnda rohkem, mõnda vähem. Sügisel ja talvel, udus ja värvis. Olen neile tänulik nende olemasolu eest, sest nad on kaunistanud minu pilte ja täitnud suurt rolli nende õnnestumises.  Aastate jooksul ei ole midagi muutunud.  Sihikindlalt seisid nad omal kohal, koduks vanadele kiduratele puudele. Soovisin neid kõiki täna tervitamas käia. 






                                                     Sopiline esiplaan võimaldas erinevaid kompositsioone 
                            F16, 16mm, ISO 50, 10sek, Nisi V6, Nisi Soft GND4, Landscape NC CPL



Ma ei üritanudki midagi uut. Pildi loob siin aasta-aeg, valguse langemine, pilvede asetus. Siin sõltub sinu nägemus oludest, mida sulle pakutakse.  
Liikusin veesilmade servas, pildistades päikesetõusu suunas. Muidugi lootsin, et valgusallikas oma kiired niiskest õhust läbi surub. Et taevasse pisutki värve tekiks. Temal olid aga teistsugused plaanid. Õhu soojenedes nähtavus isegi vähenes. Õnneks mitte niipalju, et pildistatavad objektid päris ära kadunud oleksid.



                                     Liikumatu tasane vesi joonistas hästi välja kõik peegeldused.
                      F11, 27mm, ISO 50, 4sek, Nisi V6, Nisi Medium GND4, Landscape NC CPL



Päike oli juba tõusnud, udune olustik püsis. Muutused õhus olid aeglased ja ma sain rahulikult sättida oma kompositsioone. Edasi liikudes pidin muudkui kummarduma, et noppida pohlasid, sinikaid, jõhvikaid. Maitsvad peaotäied sobisid suurepäraselt siia hommikusse.
Püüdsin nüüd pildistada seljaga tõusu poole, allavalgust. Lootsin, et päike lõpuks välja tuleb ning puudele pisutki valgust annab. Taustal olevad kõrgendikud andsid piltidele mõnusa kolmemõõtmelisuse, tekkis tagaplaan. Õnneks on rabapinnas ise värviline ja tekitas hallidesse piltidesse pisutki kontrasti. 



                                  Esiplaani kumerused ja värvid, lõputud võimalused kadreeringutele.
                        F16, 27mm, ISO 200, 1,6sek, Nisi V6, Nisi Soft GND4, Landscape NC CPL

Peale nelja tundi rahulikus tempos kulgemist otsustas ka päike end lõpuks ilmutada. Valgus muutus erksaks ja minu jaoks tähendas see fototehnika kokku pakkimist. Sellega võisin matka lõppenuks lugeda. Pehmel maastikul liikumine oli ka minu füüsilisele värskusele oma jälje jätnud. Rabast väljudes valdab sind aga alati rahulolu. Akud on justkui laetud ja nähtu annab päevale positiivse tasakaalu.


                                                   Pisut värvi siia halli hommikusse.

                                       F16, 16mm, ISO 50, 2,5sek, Nisi V6, Nisi Medium GND4

Comments

Popular posts from this blog

SAAMATA JÄÄNUD PILDI LUGU

KAKS NÄDALAT PILVITUT TAEVAST VS. TUGEV MÕÕN MERE ÄÄRES

SÜGISENE ABISKO