KAKS NÄDALAT PILVITUT TAEVAST VS. TUGEV MÕÕN MERE ÄÄRES







Mida see tähendab maastiku fotograafi jaoks? Lühidalt vastates kõlaks mu vastus -
miks krt küll on see nii!!
Pilvitu taevas on maastiku pildi surm. Igav ja tühi taevas ei anna pildile midagi juurde. Pole pilvi millelt peegelduks maapinnale magusat valgust, ning nii jääb esiplaan tumedaks ja flatiks.  Isegi kui pilvedesse ei viska värvi, annab kontuurseid pilvi õnnestumise korral kompositsiooni kaasata. ND filtrit kasutades saab pikemat säriaega kasutada ning pilvedesse liikumist tekitada, mis kindlasti pildile põnevust juurde annab. Muidugi on hetki, kus ka ilma pilvedeta taevas töötab, ning oma pastelsete värvidega pildile rahu ning harmooniat lisab. Tühi taevas annab põhjuse proovida midagi teistmoodi, leida oma tavapärasele moodusele alternatiiv.  Aga... ikka otsid ju hetke,kui taevas värvidest punetab või tormipilved on taevalaotuse katnud ning  mille korral saad öelda, et "vohh, see on võimas!" Vahest arvatakse, et suurepärase maastikupildi loobki vaid värviline taevas. Kindlasti mitte! Sama tähtis on ühel heal maastikupildil ka esiplaan. Lihtsalt valgushetke taevas pildistades jääbki see pilt  pilvepildiks. Muidugi on ka väga võimsaid pilvepilte ning tihti imetlen isegi neid mõttega, et ahhh, siit saaks võimsa maastikupildi. Sagedalt juhtub, et oled valel ajal vales kohas, ning taevane valgusemäng  tuleb vaid mälusoppi salvestada. Iga hommik ja õhtu on kordumatud.
Olen oma pildistamise aastate kõrval püüdnud õppida ka ilma lugema. Et ikka õigel ajal välja pildistama satuks ja just õigesse kohta. Kuidas saada üksikasjalikke prognoose, tõlgendama neid, aru saama mida need tähendavad, ning vastavalt neile planeerida oma pildistamise ajad ja kohad. Tihti tuleb oma väljasõidu otsused teha just viimasel hetkel. Ilm on paindlik ja nii pead seda olema ka sina ;)
Üks väga huvipakkuv nähtus on mõõn. See aeg on väga põnev mere ääres kolamiseks ning uute kohtade scoutimiseks. Kohad, kus varem oled korduvalt pildistanud võivad nüüd hoopis teist palet näidata. Vee languse ning mere taganemisega tulevad välja väga põnevad esiplaani vormid. Ka lihtsad lainete poolt uhutud luited liival saavad õige lähenemise puhul tugevaks esiplaani osaks. Rääkimata põnevatest kividest ja puujuurtest mida meri ja lained endas varjavad.
Elukohast tingituna pildistasin ma aastaid Tallinnast itta jäävat ranniku osa. Piritalt kuni Loksani :) Olid tekkinud omad lemmikud kohad. Teadsin, millise nurga all päike kuhu lahesoppi loojub, kuhu rüsijää talvel koguneb, kus tormiga lained hästi murduvad, millisel rannal kibuvits kasvab, et selle vilju siis sügisel loojanguvalguses maastikupildi esiplaanina kasutada. Elukoha muutusega jääb mulle nüüd aga Tallinnast läände jääv mere äärne lähemale. Ja tõenäoliselt viibin selles osas nüüd tihedamalt. Tuleb ümber kontsentreeruda. Mõnes mõttes on mul kahju loobuda nendest armsaks saanud kohtadest. Teisalt ei kao teadmised nendest kohtadest kuhugi ning mul on alati soovi korral võimalus neid külastada. Kindlast ma seda ka teen. Uued kohad pakuvad aga kindlasti suurt avastamisrõõmu ning toovad minu piltidesse värskust. Pikakari rannast Nõvani jäävad nüüd minu avastamisretked. Eks olen varemgi seal pool pildistamas käinud aga need külaskäigud on jäänud pindmiseks ning liiga lühikeseks.
Viimasel nädalal olen korduvalt pildistamas käinud ja just põhjusega, et on tugev mõõn. Meri on kaugele alla vajunud ja õrn tuul on mere maha rahustanud . Ja milliseid imelisi esiplaane ma leidnud olen! Ma teadsin, et need kohad olemas on, sest olen neid teiste piltidel näinud aga ise avastada ning jäädvustada on väga hea tunne. Võib öelda, et see erineb väga Ida pool olevast Eesti rannikust. Välja tulevad kivipaljandikud on uskumatud. Nagu välismaal oleks :) Mõõn on vee all oleva maakoore eriti paljaks koorinud ja see on vaid vesi minu veskile. Mul on tõesti väga põnev olnud  ning suure huvi ning õhinaga sõidan õhtul taaskord uut kohta avastama.
Asja juurdes on üks aga....   2 nädala jooksul ei olnud taevas ühtegi pilve :)  Te ju teate mida see tähendab?!  Muidugi tegi see mulle tuska, et nende põnevate esiplaanide juurde õhtuti head valgust ei viska. Ilmajaam ei andnud esialgu pilvedeks lootustki.  Võtsin aga oma pildistamisi rahulikult scoutimistena ja uute kohtade tundma õppimise ning märkmete tegemiste tarvis. Palju uusi kohti, mis jäävad oma aega ootama on leitud ning kindlasti palju põnevat veel ees.




Popular posts from this blog

MUUTLIKU ILMAD

PILVEDE TANTS